Seda ilmselt soosib ka kuivem ilm.
Magasime öö Texicano hotellis- cheep cheep, sõime kohvikus, ja pidi tõdema et jutud vastasid tõele- lõuna filipiinide, just Bicoli toidud on paremad. Põhjas ei kasutata toitude valmistamisel kookospiima ja chillit nii nagu Bicolis.
Laoagist võtsime suuna veel rohkem põhja poole. Pidime kohtuma teistega ühes sala surfikohas. Teisi oodates puhus tuul juba väga tugevasti ja natuke kaldast eemale, otsustasime seda ära kasutada ja sõita, kuid tundus et läheb teisiti, Heigo lohe lendas hurtsiku katusele ribadeks, ja minu lohel olid vabriku praagiga balloonid puruks.
Seega istusime niisama ja vaatasime kuidas rannarahvas oma paatidega kiirus duelle pidas.
Teistega kohtudes hüppasime Dani auto peale ja sõitsime salakohta nr 2, kus teise tegid kena sõidu allatuult ja mina autoga mööda mereäärt järgi. Kaasavöetud lohevalik polnud mul ka kiita, kuna ei oodanud nii ekstreemselt tugevat tuult siin, ca 15 m sekundis iga päev ja tõusvas joones.
Lonely planeti sõnade järgi maandusime põhjapoolsel Boracayl - valged liivad , palmid kaldal ainuke erinevus et ilma inimesteta. Ja nii olig, meie staap valmiv bungalow resort, hubased onnid 300 peesot öö, soe vesi väliköök ja sõbralik peremees ( mite omanik) Bud hawaiilt.
Otsustasime siia mõneks ajaks paigale jääda.
Mere ääres vaheldus liiv korallitükkidega, mis andis aimu sellest et kala püütakse või püüti dünamiidiga.
Hakkasime lohesid lappima, käsitsi õmmeldes keerulisemad kohad ja kohaliku tädi juures Singer masinaga lihtsad sirged õmblused, ja lohe nagu uus.
Eile öösel toimus bungalows animal planet. Suur Geko jahtis suurt prussakat, aga prussakas oli voodis, seespool sääsevõrku. Hirmutasin geko minema, tarakani lõin maha ja igaks juhuks kammisin kogu maja läbi- äkki mõni madu veel kuskil.
Päikeseloojangud on siin kahtlemata ilusaimad, erinevad toonid annavad värvi vastaskalda mägedele kui punane päikeseketeas silmapiiri taha vajub.
Posted using BlogPress from my iPhone
