Mõningate viperustega jõudsime Manilasse, mõlema lennu puhul online kohtade määramine lennukis ei töödanud ja seega oli kenasti sagimist ja sebimist et saaks ikkagi head kohad, eriti Amsterdam-Manila otsale (12 H). Amsterdami lennujaamas unustasin käru pele triibulise õlakoti, aga üks lennujaama töötaja oli nii terane et ühendas selle minu triibulise mütsiga ära ja tuli seda otsejoones mulle pakkuma. Ei olnudki vaja veekahuriga seda puruks lasta. Eelmine hooaeg ei sattunudki Manilasse valgel ajal, ja üllatus oli suur, sest olin kuulnud peamiselt negatiivset. 1 nov oli mingi püha ka ja linn oli puhas ja inimestest ka tühi. Kesklinn Makati oma pilvelõhkujatega oli ka selle Philipiinide kohta mis mulle teada, väga äge. Öömaja oligi ühes neist, 33dal korusel (Makati Citadel Inn.
Enne kurnava töö-hooaja algust oli plaan teha mõne päevane puhkus Palawani saarel. Sinna kimasime lennukiga 1.2 h sõitu. Suur oli traicikli (kolmerattaliste motikate) juhtide imestus et tahame jalutada linna 3 km sest nii odav on ju sõita. Eelmisel õhtulk netist välja otsitud öömaja andis otsida, asus teises linna otsas, aga oli seda otsimist ka väärt. super õdus ja stiilipuhas seljakotitajate öömaja, kus mangroovia ,metsaga ümbritsetud terassil saab mõnusalt vaadata kuidas vihma sajab (kui sajab) praegu ju vihmaperiood ja sadu ikka esineb.
Silina on ka lennud ja kõik muu ilusti vastu pidanud. Filipiinod armastavad beebisid ja kui tänaval seisma jääd, siis on varsti summ ümberringi. Punase käru sai ta ka endale Manila giga mega supersuures marketist, mille 1 jupi ma juba taksosse unustasin :(
oled ikka udupea küll. rannus@salome.ee
ReplyDelete