Pildimaterjali Filipiinidelt

Pildimaterjali Filipiinidelt

Uus Film

Vahepeal paugutas tuul ni kõvasti, et ei olnud mahti filmi kallal nokitseda. Aga nüüd jõuluajal tõmbas korraks kotti. Kasutasin võimalust ja putitasin muuvi kokku. Võtted toimusid kodurannas ja kodulaguunis.

Beachboy Maidi

Reedel saabus lõpuks Manilast kohale meie beachboy Maidi. Tema eluunistus on saada selgeks lohesõit ja töötada rannal. Nüüd meil lõpuks olemas jünger kes püüab ja launchib lohesid, filmib ja pildistab, puhastab kamasid, hoiab loheladu korras ja sõidab auto koju kui me kõik teised tuleme downwindi kuskilt kaugemalt. Maidi õpib ülikoolis IT d ja on laia silmaringiga filipiinlane- tip top dude. Palka saab kutt eesti rahas 800 eeku pluss elamine ja söök. Lisaks jootraha. Ja veel õpetame ta boonusena lohetama.

Pildil Maidi tööpostil - kaameraga ja snorkli varustuses

Rippuv riis

Kohalik pakiriis. Punutud palmiokstest kotikestes keedetakse riisi nagu meil kotiriisi. Saad hiljem mugavalt kaasa võtta tee peale. 2 kotti on palmiokstega ühenduses ja riputatakse konksu otsa. Riisile kõrvale sööd mingit sojapläusti ja riisi valad üle sojaga. Selline õhtusöök oli siis täna.
Eile õhtul hiilisin vaikselt kööki et lõikuda endale üks ananass, aga möödaminnes virutasin varbaga vastu toolijalga nii et varvas ja küüs lõhki. Riin Sõitis ka eile minema nii et nüüd pean kuidagi ise enda haavu plaasterdama. Hommikul plaasterdas pead baardidaam Narissa täna õhtul peab vist Mihkli oma rasvaste sardellikestega haava ligi laskma, juhul, kui ta muidugi Nagast viisatripilt tagasi jõuab.

Miks on sul armid näos...

Armid jäävad ... nagu ikka, tahad teha midagi head, aga välja kukkub nagu alati... sitasti. seekord laguunis siis peale koolitust hakkasin ka kaotatud aega tasa tegema. tuult oli 12 m2 lohe jaoks nats palju aga lahe ikkagi... hüppasin liiga kalda lähedal ja maandusin kaldale, laud lendas liiva kinni ja sealt veeresin tagurpidi uperkuuti vette tagasi ja lauaga vastu pead. tulemuseks auk peas, mille Riin ilusti kinni plaasterdas, ennem muidugi üritades teha mulle onu-bella soengut. Vahest võidad, vahest õpid!

Siin see juhtuski, kus Jim filmil vallatleb.

Film

Panen vahelduseks väikese filmijupi ka siia üles. Thiboux- belglane nikastas kahjuks põlve seal kus sõiduklipid tehtud ja lendas täna Manilasse arsti juurde. :(

Viisa tripp

Eile said 3 nädalat mööda, see on aeg mis on lubatud viisabalt riigis viibida. Et siin edasi olla seaduslikult, selleks tuli ette võtta 100 km pikkune reis Naga Citysse. Kuna Mike läks jälle 3 ks nädalaks Itaaliasse tööle ja ta lennuk läks ka vara hommikul, siis sättisin ennast temaga kaasa. Linna sõit võtab aega ca 2- 3 tundi, olenevalt liiklusest ja juhist. Mike sai sellega hakkama 2 tunniga.
Nagas elab üle miljoni inimese- saginat jagub. Õnneks pole seal neid eelmainitud külgkorviga motikaid. Need ongi imelikul kombel ainult meie kodulinnas Daetis.
Migratsioonibüroos läks üllatavalt libedalt, 38 päeva viisa, mis esimesena antakse maksis 3050 peesot- ca 690 eeku, lisaks pidin veel minemaja ise tegeama kuskil linna teises otsas passikoopiad. Selleks ajaks kui koopiatega tagasi jõuan pidi olema ka peaboss kohal, kes passi allkirja annab. Kahjuks oli ta just lahkunud selleks ajaks, ja viisa nüüd poolik. st et riigis viibida tohin aga lahkuda ei saa ilma selle autogrammita. Ehk järgmine kord õnnestub, kui pikendama lähen.
Kuna Mike naine Joy viis auto remonti siis sisustasime aega shoppamisega. Seda oleks pidanud tegema kõrvatroppidega sest White cristmass ja muud jubedad jõuludetsibellid purskusid kaubanduskeskuste kõlaritest välja. Öääk.
Kojusõit algas peale 4 ja Yoy käe alla võttis see 3 tundi, peaalegi oli pime ja ta sõidukogemused väiksed, mõned avariiohtlikud olukorrad ikka olid, kus tahtsin rooli keerata. Kuid kõik läks siiski hästi, eriti see tore et auto katki ei läinud ja meid ei röövitud, sest kahe linna vahel on ca 25 km pikkune lõik, kus paks dzhungel ainult, ja seal passivad pimedal ajal teeröövlid :) 21 sajand. Kuid nende lemmikaeg pidi olema 22.00 ja 04.00 vahel.
Praegu Kell 6.25 hommikul. Peab minema laguuni filmima, sest on tõus ja laguun vett täis. Kes ei tea siis tõus ja mõõn käivad ca 6 tunni tagant ja see nihkub iga päev ca 40 minutit edasi. Tänahommikune tõusu kõrgvesi 8.15 ja mõõn 13 50.
Lähen vaatan kas suudan Mihkli ja Liisu nii vara kampa saada:)

Rockstaarid

Kirjutaks vahelduseks kes siin veel siis sõidavad. Põhjast saabus kohale Dan, kes oli veetnud 4-5 kuud maailma ühes tuulisemas paigas. Üksinda, otsides parimaid sõidukohti. Dan on Hawailt pärit 40-50 vahel üksik hunt, lindprii hipi. Super inimene. Jääb hooajaks siia, Bagasbasse. Dani sissetulek pärineb börsilt, ning ta on alati arvuti taga kui börsid avatakse.
2 rockstaar on Jim, kes on üle 50, Alaskalt pärit muhe vend. On veetnud 4 hooaega boracayl, see aasta kolis siia üle. Vend viskab trikke nagu 16 aastane. Tal on Alaskal Väikelennuki bisneks, sõidutab vesilennukite ja suuskadega ja ratastega lennukitega inimesi. Lisaks korraldab ka snowkite trippe. lendas siia koos naise ja 3 lapsega (noorim 1 kuu vanune)
Siis saabusid siia nädala alguses/vahetusel Liis Mihkel ja Riin, Liis ja Mihkel aitavad hoida Liquid Force lippu kõrgel ;)
Ja lõpetuseks siis Mike ja mina- Kokku kuus lohet.

Uss-madu

Sellised need meremaod ongi. pildil järjekordne mahalöödud uss.

Töömassin

See siis mu tööauto, mis peale tuuningut näeb välja teist värvi, lisaks 4 veoline. Kahjuks kohalike tööeetika ja kvaliteet on alla igasugust arvestust. Uue sidur pähe pannakse vana, tuled põlesid nii kaua et jõudis täpselt ära sõita remondi kohast, täna kukkus kardaan alt ära, üks päev sidur ja pidurid :):), igatahes pikki sõite sellega veel teha ei julge.

Poison Ivy

Eesti nõgesest mõned korrad kangem kraam see roheline. Ei teadnud ju, kui hakkasin taime lähedal asuvat lipuvarrast tuunima et saaks sinna otsa lipu tõmmata. Igatahes sain kõrvetada, Kohalik nipp on , et leevenda äädikaga. See pidi aitama ka meduusi kõrvetuse puhul. Meil selle tarvis kanister äädikaga baaris.

Milles kutsud süüdi on?

Nagu igas vaeses ja mahajäänud riigis, on ka siin palju hulkuvaid neljajalgseid. Oli just puhkehetk, kui kõik lohed olid kaldal ja ise olime lohedest eemal. Äkki märkasin silmanurgast lohede liikumist. Üks koer oli jäänud rihmapidi (milleks oli roostes jalgrattakett) lohenööridesse kinni ja jooksis paaniliselt edasi tagasi, tõmmates lohesid vaikselt tuulde. Tormasime kolmekesi päästeoperatsioonile, ennem kui kutsa me lohedega minama lendab. Saime lohed kätte, kuid koera vabastamine võttis nööride küljest veel natuke aega, kuna kutsake oli hirmul ja üritas oma päästjaid rünnata. Siiski lõppes kõik õnnelikult ja kutsa jooksis oma roostes jalgrattaketiga minema

Külalised

Üleeile saabusid esimesed külalised. Hea näha üle pika aja uusi nägusid. Rannas ilus vaadata hunnikut lohesid. Aga kurat, kohe läks kitsaks merel, kes ei tea parema käe reeglit või siis lihtsalt hoiab lohet kogu aeg seniidis :S
Kohalikul rahval rohkem igatahes vaadata, eriti neile meeldib kui kukutakse siis nad naeravad laginal, mis kostub isegi merele välja:)

Plekkruun

Igal ühel peab kindlasti olema selline käru, kas siis niisama ringi kihutamiseks või siis takso sõitmiseks. mahutab keskmiselt 5 -6 inimest.Ja mida uhkemad kardinad ette riputatud või vilkuvad tuled ja kellad küljes, seda parem bisneksile. Kui saadakse kokku motika liisingu sissemakse, siis minnakse ja võetakse see kohe ligi. Aga tegelikult on sukasääres veel midagi - selle eest tuunitakse plekkruun ära ja järgmine kuu võetakse paljudel juhtudel juba motikas sundmüüki, sest rahhi ei.

Tarkusetera

Kui oled lohe õhust tühjaks lasknud siis sulge balloonide korgid, muidu teevad vaaraosipelgad sinna pesa ja pistavad su lohe seestpoolt nahka ;)
FOTO: kuidas.ee

Valimised tulemas

Täna on siin üks presidendi kandidaat, kes tuleb kohaliku linnapeaga vaatama et kuidas me trikitame. Hommikul lendasid nad lennukiga 2 korda meist üle kui me laguunis hullasime. Kohalik televisioon teeb filmi, jubedalt pushitakse praegu seda kohta siin ja kõik poliitikud tahavad näidata et toetavad investeeringuid turismi.
Tuul läheb iga päev tugevamaks, sest hooaaeg algub just praegu, täna alustasin päeva oma 12 lohega ja ca 18 knotsi ja lõpuks oli juba 30 knotsi. totaalselt ülepoweris, lõpuks jalutasin laguunist koju lohe ühes käes ja laud teises ei julgenud riskida kohalike ilmaoludega kuna ei tea veel mis neist pilvedest siin võib kõike tulla :) praegu paugutab 7 m2 lohe ilma aga paduvihm ka :( aga õnneks need lähevad ruttu üle ja siis jälle ilm ilus.

Meremadu

Täna hommikul hommikusurfi tehes nägin, et rannal lebas liikumatult ilus hele ja selja pealt triibuline madu. Uurisin siis elu ja nii ongi, et ujuvad siin ookeanis ringi. See olla kalavõrku jäänud ja siis kalurid lõid ta maha. Lisaks pidi see kobra sugulane olema mürgine.
Paistis sobiv hetk olema ka haide ja muude elukate kohta uurida. Pidi ikka olema siin seal, aga viimane teadaolev hairünnak olla olnud 1979. 2009 oleks siis teha 1 kena juubeliüritus :) Krokodillid pidavat elama lõuna filipiinidel ja siin neid pole.
Eile õhtul kadus kuulmine ära - (vesi ja lend teevad oma töö ) Puudus soov külastada kohalikku kõrvaarsti. Hankisin apteegist rohu (mille nime sain Raki käest- Removax :))ja süstla ning pesin oma kõrvad ise puhtaks. päris mõnus jälle kuulda merekohinat.

Mike kodulaguunis vallatlemas.

Niimoodi motikaga sõidame Hommikul kell 8 kodulaguuni kus saab mõned tunnid vallatleda kuniks mõõn viib vee minema.

koduaed, tagumises lossis elan mina koos Mike perega, vasakul palmide taga valmivad bungalowd

Täna tuulega juba parem - tuul NE ,( mis on siin põhiline suund) mõõna liikumiskiirust ära kasutades sai juba korralikult sõita, eile sama tuulega ei saanud, sest siis töötas tõus meie kahjuks. Homsest hakkab tuul paugutama 20 knotsi ja peale.
Hommikul käisime linnavalitsus ja Mike tegi mind linnapeaga tuttavaks. pidi tubli ja aus olema. Toetab kahe käega turismi arendamist. lisaks toetab rahaliselt veebruaris toimuvat lohesurfi võistlust, kus me paneme ka oma race-võistkonna välja.
kohalike töökultuur jms tundub üpris sarnane madagaskari omale- st et ega eriti ei hoolita ja ei osata. Naljakas lugu selle kohta et ise elavad ookeani ääres ja mõni üksik oskab ujuda ainult. eelmisel hooajal oli lühikese ajaga uppunud 40 kohalikku. Mike oli kunagi ühte päästma läinud, see krabas kinni ja hakkas uputama, nagu ikka uppujad, Mike lõi ta siis nokki et maha rahuneks, päästis venna ära, see tross saatis talle pärast arsti arve katkise nina eest.
Scott- austraalia tüüp (alguses mõtlesin et ca 60 a vana, aga tegelt 40 ringis :) lubas mingi päev viia mind kohaliku ärieliidiga tutvuma :) pidid olema ta tennisepartnerid Hiinlased ja muud. üldine trend ongi et edukad ettevõtjad siin on välismaalased.
Nii et hakake aga pakkima asju. ruumi on ja koht on viimase peal. varsti kolivad osad Boracay omad siia,, sest seal pidavat olema järgmised probleemid:, ruumi vähe, kanalisatsioon pumbatakse otse surfiranda- prügi ja surnud koerad ulbivad vees, lisaks ei toeta kohalik omavalitsus surfi seal millegipärast.
Millegipärast veab tehnika mind alt, Kell andis otsad ja arvuti kiilus kinni . nüüd windows uuesti peal ja hakkan taastama seda mis kõik siia sisse vaja uuesti tõmmata.
Täna st kolmapäeva hommikul tegime 3 tundi laguunis hommikusurfi. nüüd lõuna ja sõidame autoga kõrvallahte chekkima.

Lõpuks kohal, viimane lennuk Abu Dhabist Manilasse oli ainult filipiinlasi täis, tundus et olen lennukis kõige pikem inimene. 2,5tundi und Manilas seksturistidele mõeldud hotellis, kus saab tuba võtta tunnikaupa (sobis mulle) ja siis hommikul kell 4 jälle lennukile - lõpp-peatus Naga. Nagas sõime hommikust korralikus wakeboardingu keskuses.Kohalik kuberner oli palganud austraallase seda juhtima, muidu, kohalike käe alla ei toimi siingi asjad. eriti sellised. Igatahes korralik atraktsioon ni turistidele kui kohalikele, keda toodi busside kaupa sinna vaatama mida kõike trossi otsas vees lohisedes teha saab.
Esimene päev möödub vati sees uneledes - ajavahe ja lennuväsimus. sean ennast oma tuppa sisse. Tuba ehedas ameeriklase majas - kõrged laed,nikerdused, võlvid jne. meil on teenija või isegi mitu, pole veel aru saanud, neid voorib siin igasuguseid. Siis randa kähku. Kena 15 km pikkune rand, kuhu vahused rullid veerevad... aga tuult pole krt.
järgmisel päeval juba hakkas natuke lubama . tutuvusime motikaga kohaliku rannajoonega ja linna tähtsamate punktidega -( haigla postimaja pank ja kaubamaja)... juba oli tuul kogunud ennast väheke...
vaatasime ilmateadet ja oh mis nali, uus taifuun tulemas nädalavahetusel. ei olegi veel selleks korraks läbi nendega.
Kohalikust elust olust: Kõik on puhas ja korras, rohelised pügatud hekid jne. ütlesin seda ka Mikele, ta ütles et oleksid pidanud nägema seda 10 a tagasi.
Ametnikud kubernerid ja linnapead on kõik korrumpeerunud, ja tahavad ikka tükikest saada siit -sealt. Meie kuberner on põhjakäinud mängur kes peab kukevõitlusi jne. Rajas just siia kõrvale 1 pargi mille keskel on nö paviljon, aga mis tegelikult on kukevõitluse areeni mõõtmetega ja kohalike arvates hakatakse seal kindlasti varsti korraldama kukevõitlusi. eks näis.
Söök on ok ja väga odav, kõige odavam burks on 10 peesot u 2 krooni ja korralik hommikusöök Angeli juures ( kes on väga lilla kohalik gei) 100-150 peesot hommikusöök.
Valgetest kes siin lahedad on inglane Greg ja Austraallane Scott, kelle jutust ei saa sotti sest paistab et kunagi jube tülinorija olnud ja suu paigutus ja hambad tingivad spetsiifilise hääle lisaks austraalia aktsendile. praegu istume ja timmime õlli tema ja mikega ja ma noogutan poolele jutule tumailt takka.

Tööauto

Ootel

Ühel hetkel tekkis mõte veeta talv soojal maal ja koolitada lohesurfi õpilasi hoopiski soojas sinises vees . Valik sai teoks tehtu Filipiinide näol. Hoian huvilisi selle lehe kaudu seiklustega kursis, nii et jälgige mängu. Seiklus algab 12.november.
See aasta on Filipiine räsinud ca 20 taifuuni, sellega seoses-
sain Maili Filipiinidelt:

We have another typhoon headed our way, a cat 3 by the time it gets to us, it is forcast at the moment to directly hit my place on Sat/Sun, but things change all the time, just hoping it moves north. Hope all is well, cheers, Mike