Pole jah ammu kirjutanud midagi. Aga kui juba nii kaua paigal olla, siis muutub kõik nii tavailseks ja rutiinseks. Vahepeal on olnud palju tuult ja seega palju õpilasi ning tööd. Samas olen saanud ka ise palju sõita. Mitmeid toredaid ja vähem toredaid inimesi on siit läbi käinud. Paranoiline "lohesurfar" näiteks kes kuu jooksul on võtnud välja 2 korda oma lohe ainult ja muidu istub ja tinutab ja kui tinutab siis kirub, ja kirub sest kohalikud tahavad talt kõike kogu aeg varastada, ja varastavadki... vist... kuid mis ripakil see ära. Selle tüübi läbi õppisin ühe tarkuse, et kui keegi kunagi alustab juttu nii et: " tavaliselt ma ei ole vinguja tüüp ja olen käinud läbi paksust ja vedelast"... siis need tüübid on kõige suuremad kiunujad ja virisejad.
Püüan suuri kohalikke putukaid oma putukatunni jaoks Luua koolis (pidi küll eesti omasid korjama, aga ehk on rõõmus vaadata ka välismaa omi. Eile sain kodust kätte ühe suure (hiiresuuruse) prussaka. üks on kindlalt veel, sest paar päeva tagasi jäid nad kahekesi vahele meile, üks oli diivanil ja teine köögitasapinnal. Loodetavasti on nad nii suured et neile ei jätku rohkem toitu kui ainult kahele ja neid rohkem polegi.
Proovisime nüüd suitsutatud tuunikala ka ära, liha on ikka vintskem kui torrado oma, kuid süües viib ikkagi keele alla. Eelmine nädal sai ka šašlõkki tehtud äädikamarinaadis. Koos tomatikurgi salatiga ja muidugi riisiga oli korralik kõhutäis.
Tore tõestus äriajamise võludest Filipiinidel: Kui tellida kaupu välismaalt siis kallimad kui 500 usd pakid lähevad eraldi menetlusse kus " Täidetakse pabereid" mida kauem täidetakse, seda kauem pead makma tollilao maksu, aga seda aega venitatakse kunstlikult, nii et varsti maksad tollimaksu rohkem kui kaup väärt on. Ootame juba kuu aega oma loheparandamise saadetist. Ja kui ma seda nüüd kohe kätte ei saa, siis võin varsti hakata voodipesuga surfima.
Mike lemmikväljend selle kohta, kui kohalikud joovad ja siis sõidavad motikaga, või kui lihtsalt oma rumaluse tõttu saavad looduskatastroofides siin hukka on POPULATION CONTROL, ehk populatsiooni kontroll. Üleeile oli populatsioonkontroll napilt (vist) ühe austraallasega, kes siin elab, purupurjus peaga kihutas ennast sodiks, on haiglas praegu, teadvusel, kuid halvas seisus. veel ei osata ennustada kas saab korda kõik või mitte. selliseid asju juhtub siin tihti.
Püüan suuri kohalikke putukaid oma putukatunni jaoks Luua koolis (pidi küll eesti omasid korjama, aga ehk on rõõmus vaadata ka välismaa omi. Eile sain kodust kätte ühe suure (hiiresuuruse) prussaka. üks on kindlalt veel, sest paar päeva tagasi jäid nad kahekesi vahele meile, üks oli diivanil ja teine köögitasapinnal. Loodetavasti on nad nii suured et neile ei jätku rohkem toitu kui ainult kahele ja neid rohkem polegi.
Proovisime nüüd suitsutatud tuunikala ka ära, liha on ikka vintskem kui torrado oma, kuid süües viib ikkagi keele alla. Eelmine nädal sai ka šašlõkki tehtud äädikamarinaadis. Koos tomatikurgi salatiga ja muidugi riisiga oli korralik kõhutäis.
Tore tõestus äriajamise võludest Filipiinidel: Kui tellida kaupu välismaalt siis kallimad kui 500 usd pakid lähevad eraldi menetlusse kus " Täidetakse pabereid" mida kauem täidetakse, seda kauem pead makma tollilao maksu, aga seda aega venitatakse kunstlikult, nii et varsti maksad tollimaksu rohkem kui kaup väärt on. Ootame juba kuu aega oma loheparandamise saadetist. Ja kui ma seda nüüd kohe kätte ei saa, siis võin varsti hakata voodipesuga surfima.
Mike lemmikväljend selle kohta, kui kohalikud joovad ja siis sõidavad motikaga, või kui lihtsalt oma rumaluse tõttu saavad looduskatastroofides siin hukka on POPULATION CONTROL, ehk populatsiooni kontroll. Üleeile oli populatsioonkontroll napilt (vist) ühe austraallasega, kes siin elab, purupurjus peaga kihutas ennast sodiks, on haiglas praegu, teadvusel, kuid halvas seisus. veel ei osata ennustada kas saab korda kõik või mitte. selliseid asju juhtub siin tihti.
No comments:
Post a Comment